Esimeseks postituseks valisin foto rabajärvest. Pilt on tehtud ühel läinud suve varahommikul, mil kogesin midagi enda jaoks seniolematut. Olin aovalguses mõnda aega mööda raba tatsanud, märkasin hetkelist valgusesähvatust, nagu oleks kuskil fotoreporter oma välklampi lasknud. Üpris ebameeldiv tunne oli. Siin ei saanud ju kedagi olla...ok, sookollid mõtlesin ja jätkasin oma teekonda. Jälle sähvatas. Seekord juba tugevamalt. Nüüd selgus ka sähvatuste päritolu. Oligi välk. Mitte see lambist vaid päris taeva välk. Minu poole liikus suur tume pilv. Need polnud kõuevälgud piksenooltega, vaid pilvesisesed elektrilahendused. Kusjuures ei mingit tuult ega muid helisid. Seadsin sammud rabajärve suunas, ehk saab huvitav loodushetk mälukaardile püütud. Jõudsin järveni, mille veepeegel udutas mõnusalt. Võtsin mõned pildid piksepilvest, mille front selges hommikutaevas teed rajas, samal ajal värvis silmapiiri tagant piiluva päikese soe valgus raba kohal hõljuvat udu. Pilv liikus ära sama kiiresti kui oli ilmunud, ei mingeid sademeid ega tormi. Algas ilus soe suvepäev. Ps, sellel fotol jäi äiksepilv otse minu selja taha.